jueves, 30 de julio de 2009

Maroko


Maroko reisi krooniks ei olnud mitte kuningas Mohhamed VI ja iga linn, milles samanimeline avenüü oli, vaid hoopis Tajine. Olen täiesti kindel, et igas traditsioonilises peres on Tajine valmistamiseks spetsiaalne pott ja vajalikud maitseained. Viimased kaks tegurit tegid Tajine eriliseks ja maitsvaks. Tajine on 2 tundi küpsetatud kartuli, porgandi, sibula, paprika roog. Juurviljade all on peidus enamsti kanaliha. Tegelikult meenutas see küll väga ühepaiatoitu. Millegipärast aga kätega potist saiatüki abil Tajine söömine oli lõbusam ja huvitavam kui lapsepõlvest meeles olevad mälestused suurtest keedetud porganditükkidest, mis isegi vanaema jutule juuriljade tervislikkusest paremini maitsma ei hakkanud.

Marokos oli ülilihtne-lusikaid, kahvleid, nuge, taldrikuid ei pidanud pesema. Toit maitses kätega süües veel paremini.

Reisuisu algus

17.03.2009
Reisuisu blogi on kõigle, kellele meeldib reisida, hästi süüa ja juua.

Esimese reisi au saab endale Maroko. Uitasin Haljaga Põhja-ja Lõuna-Marokos kolm nädalat. Vahepeal tuli suurepärane plaan minna Mauritaaniasse aga sellest pidime loobuma liiga pikaks kujuneva vahemaa töttu. Samuti hoiatati meid Mauritaania piirpunkti ületamise võimatuse eest. Nõuandeid olid marokolased lahkelt jagamas. Kõigil oli oma arvamus ja kui neil absoluutselt ei olnud aimu, siis kunagi ei vastanu nad: "Ma ei tea" või "Nii ei saa" Alati oli lahendus või uus teema varrukast võtta. Kõige tipuks ütlesid nad alati "En shallah" ehk kui jumal tahab.
Kui midagi läks valesti, siis see pidi nii minema, sest jumal tahtis nii. Kui toit maitses hästi, siis ka see oli en shallah. Võta näpust, kas marokolased jätsid sellise suhtumisega kõik juhuse hooleks või peitub en shallah-i taga hoopis eesmärgikindlalt planeeritud elu.